Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

Ugala lavastus 'Etturid' kolib suveks Kukenoosi küüni Albusse

Ugala teatri ajalooline metsavennadraama “Etturid” kolib suveks autentsesse keskkonda ning jõuab juba sel neljapäeval publiku ette Järvamaal Vargamäe lähistel Kukenoosi küünis Albus.

NUKUs algasid uue hooaja uuslavastuste proovid

NUKU teatri uue hooaja alguses jõuavad lavale kaks eriilmelist, kirjandusklassikal põhinevat, elu- ja mängurõõmsat uuslavastust. Otfried Preussleri „Röövel Hotzenplotz” vanusele alates 7. eluaastast alustas proove Mirko Rajase lavastajakäe all ning William Shakespeare’i „Tõrksa taltsutuse” noortele ja täiskasvanutele toob lavale külalisena Merja Pöyhönen Soomest.

7.06 esietendus Rakvere teatri suvelvastusena Ludvig Holbergi komöödia 'Miks Jeppe joob?'

Näidendi on lavale seadnud Hendrik Toompere, lavastuse kunstnik on Pille Jänes, nimiosas Eduard Salmistu. Osades veel Anneli Rahkema Jeppe naise Nillena, Peeter Rästas kingsepp Jacobina; Sulev Teppart, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu ja Lisete Laisaar mõisarahvana.

Hittmuusikal 'West Side Story' esmakordselt Eestis laval kahes keeles

Täna, 24. mail esietendub Estonia teatri laval kultusmuusikal „West Side Story“, mida on rahvusooperis esmakordselt Eestis võimalik vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles. Leonard Bernsteini tähtteose seab lavale Eesti publikule tuttav Georg Malvius. 

Endla Teatris esietendub komöödia 'Windsori lõbusad naised'

Laupäeval, 4. mail esietendub Endla Teatri Suures saalis William Shakespeare’i maailmakuulus komöödia „Windsori lõbusad naised“, mille lavastaja on Ingomar Vihmar ja kunstnik Jaanus Vahtra. Lavastus viib publiku väiksesse Windsori linnakesse ning räägib loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest.

Estonia teatri lavale jõuab aegumatu armastuslugu 'Romeo ja Julia'

Täna, 29. märtsil, algusega 19:00 esietendub Estonia teatris Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia", mille on lavale seadnud Eesti Rahvusballeti juht Toomas Edur. Lavastuse kostüümid ja dekoratsioonid on loonud Iir Hermeliin. Esietendusel tantsivad nimiosades Alena Shkatula ja Philip Hedges, dirigeerib Kaspar Mänd.

Vaba Lava 2019/2020 ja 2020/2021 hooaegade kuraatoriprogrammi Eesti-sisesele ideekonkursile laekus 21 taotlust

Vaba Lava kuraator 2019/2020 ja 2020/2021 hooaegadel on leedu näitekirjanik Marius Ivaškevičius. Jägmise kahe hooaja kuraatoriprogrammi teemaks on “Murranguaja inimesed”. 

Muusikali ''Hüljatud'' lisaetendused müügil

Alates tänasest on müügil piletid muusikali “Hüljatud” lisaetendustele 12. aprillil ja 10. mail kell 19 Vanemuise suures majas.

Kreenholmi saarel esietenduv suurlavastus “Kremli ööbikud” räägib Jaak Joala vastuolulisest saatusest

Augustis 2018 esietendub Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”. Lavastus räägib NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.

Avatakse värskelt renoveeritud Vanemuise suur maja

1967. aasta 9. detsembril avati Vanemuise suur maja, mis asendas 1906. aastal avatud ja 1944. aastal sõjas hävinenud hoonet. Tänavu tähistab teatrimaja esimest juubelit ning avab peale kaks suve kestnud renoveerimist taas uksed 30. septembril 2017.

Ülevaade SAAL Biennaal lavastustest

15. – 27. augustini toimub Tallinna erinevates etenduspaikades rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kokku mängitakse 14 performance-lavastust ning kokku antakse üle 34 etenduse. Anname väikese ülevaate Biennaalil toimuvast, mida soovitame kindlasti vaatama minna.

Vanemuine toob lavale Victor Hugo romaanil põhineva muusikali “Hüljatud”

Alain Boublil’i ja Claude-Michel Schönbergi muusikal HÜLJATUD esietendub 25. novembril Vanemuise teatris ja 8. detsembril 2017 Nordea Kontserdimajas.

Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses esietenduv 'Pilveooper ehk Dido probleem' valmib koostöös Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digitaalkultuuri Tippkeskusega

12. veebruaril esietendub Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus “Pilveooper ehk Dido probleem”. Lavastus räägib inimeseks olemisest olukorras, kus pea kohal on taevas täis informatsiooni. Kogu “personaalpilvedesse” ehk “cloud’idesse” salvestatud infohulk on sama kontrollimatu nagu ilm ise ja iga kell võib sealt kohatul hetkel midagi alla sadada.

Tänapäeval seisame silmitsi julma tõega – süütud valged lammaspilved pole enam lihtsalt head pehmed padjad ingli istumise all, nad on tulvil andmeid, nii vajalikke ja hädavajalikke kui lihtsalt jampsi, puhast entroopiat. Seal, kus vanasti elasid jumal ja juhus, on nüüd kraamiladu – seal saab nii šoppingul kui vargil käia, nii väärtinfot kalastada kui müramutta uppuda.

Juhus pole sealt siiani kuhugi kolinud. Sellest pilveooper kõnelebki: nii inimese tehtud kui tuulte poolt kokku aetud pilvedest võib igasuguseid ootamatuid ja hämaraid sekkumisi tulla – kaugeltki mitte ainult vihma. Laval viibivatele üksikutele habrastele inimkujudele vastandub suur ja stiihiline koor, kes kehastab pilvedesse peidetud Big Data’t ja kes sekkub laval toimuvasse pahatihti kohatutel momentidel.

Nagu ooperile kohane, on mängus ka müüt – “Dido ja Aeneas”. Härjanahal, mille kuninganna Dido peenikeseks ribaks lõikab ja seega Kartaago rajamiseks suurema maatüki välja petab, on kummalisi sarnasusi e-Eesti pilvesaatkondade projektiga.

Lavastuse autoriteks on Liina Keevallik ja Christina Batman Prantsusmaalt, heliloojad  Ann Reimann ja Louis Arlette Prantsusmaalt ning lavastaja Mart Kampus.

Laval on Christina Batman, Liina Vahtrik, Lauri Saatpalu, Siim Tõniste, segakoor Vox Populi ja dirigent Janne Fridolin. 
Libreto ja lavakujunduse autor Liina Keevallik on lõpetanud EKA stsenograafia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Pariisi 8. Ülikoolis. Teatrikunstnikuna on ta töötanud nii eesti teatrites kui mujal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus), suurtest ooperitest keldriavangardini. Ta on olnud Von Krahli Teatri ja Rahvusooperi Estonia peakunstnik. Keevallik on teinud dokumentaal- ja lühimängufilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariumeid ning lavastanud visuaaletendusiTa töötab vabakutselisena Pariisis ja Tallinnas, on järeldoktorantuuris Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digitaalkultuuri Tippkeskuses MEDIT. Keevallik sai 2017. aastal parima lavastuskunstniku auhinna  
kujunduste eest lavastustele „Wake up! It’s time to die” (MTÜ Kirbutsirkus ja Vaba Lava), „Ma pigem tantsiksin sinuga” (R.A.A.A.M. ja Vaba Lava) ning „Punane õhupall” (Teater NO99).

Vokaalmuusika ja laulutekstide autor Christina Batman on rahvusvahelise taustaga multidistsiplinaarne hääle- ja etenduskunstnik ning filmirežissöör, kes on elanud ja tegutsenud USA-s, Iraanis, Suurbritannias ja Prantsusmaal. Ta on õppinud maalikunsti ja prantsuse kirjandust Benningtoni Kolledžis (Liberal Arts University Bennington College) Vermontis. Kahasse elukaaslase Jérôme Dupontiga on Christina loonud mitmeid lühifilme. Christina töötab lavastaja ning häälekoolitajana Pariisis ning on laulja muusikalises kollektiivis PARIS MASALA.


Pilveooperi helilooja Ann Reimann on sündinud 28. augustil 1980. aastal. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja lõpetas aastal 2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri erialal. Jätkas õpinguid magistrantuuris, kuid käetrauma tõttu ei saanud enam pianistina tegutseda. Aastal 2009 astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika erialale, õppides kompositsiooni Helena Tulve ja helirežiid Siim Mäesalu ning Margo Kõlari juhendamisel. Ann Reimann on töötanud helioperaatori, helirežissööri ja heliloojana erinevate lühi-, dokumentaal- ja mängufilmide ning teleseriaalide juures - näiteks ”Tuulte tahutud maa", "Pank", “Keti lõpp”, “Zoopark”, “Heleni Sünnipäev”. Aastal 2018 nomineeriti ta Eesti Filmi- ja Televisiooniauhinnale parima helirežissööri kategoorias filmiga "Keti Lõpp". Ta on ansambli Eeter liige. Aastal 2017 tegi ta muusika Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastusele ”Öö lõpp” (lavastaja Rainer Sarnet).

Osa muusikast on spetsiaalselt „Pilveooperi“ jaoks kirjutanud Louis Arlette, prantsuse uue põlvkonna muusik ja helilooja, kes on aastaid olnud tuntud ansambli Air heliinsener. Hiljuti on ta alustanud soolokarjääri, mis on tuult tiibadesse saamas. Ta on õppinud viiulit ja klaverit, kuid selleks, et klassikalise muusika juurde jääda, huvitasid teda liiga paljud erinevad asjad. Musikoloogiat õppides avastas ta enda jaoks elektroakustilise muusika ning juba 18-aastaselt tegi ta endale oma helistuudio. Ühtlasi asus ta õppima heliinseneride koolis, kust ta 6 kuud hiljem parima õpilasena Air’i agendile välja pakuti. Air’i töö kõrvalt on ta loonud helimaailmu ka näiteks Jean’Paul Goude’ile, Chaneli ja Kenzo moedemonstratsioonidele jne.

Lavastaja Mart Kampus on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi, kultuurhariduse teaduskonna, näitejuhtimise eriala. Ta on vabakutseline näitleja, lavastaja ning näitlejameisterlikkuse õpetaja. Mart Kampus on lavastanud erinevates Eesti teatrites: Teater NO99, VAT Teater, NUKU, Von Krahli Teater, Vanemuine, Kuressaare Linnateater, Rakvere Teater. Ta on pälvinud tunnustust eriilmeliste lastelavastuste eest, millest viimane on „Punane õhupall” (Teater NO99).
„Pilveooperi“ etendusi mängitakse 12., 13. ja 14. veebruaril, 11., 12. ja 13. märtsil Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses Telliskivi Loomelinnakus.

Vaba Lava kuraatorid 2017-2019 hooaegadel on Jose Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaal.
Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mis on seadnud eesmärgiks pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii Tallinna ja Narva teatrihoonete kui ka erinevate tugiteenuste näol, ning arendada rahvusvahelist koostööd. Vaba Lava on avatud uutele kooslustele, erinevatele koostööprojektidele ja värsketele ideedele.