Sinu otsing ei andnud tulemust.
Laadimine...
Lae uuesti

VAT Teatris esietendub 'Kosmilised saialilled'

Homme, 3. septembril, esietendub VAT Teatris Katariina Undi lavastatud "Kosmilised saialilled”, mis toob vaataja ette valusa loo plahvatuslikust ja lämmatavast emaarmastusest.

Ugala lavastus 'Etturid' kolib suveks Kukenoosi küüni Albusse

Ugala teatri ajalooline metsavennadraama “Etturid” kolib suveks autentsesse keskkonda ning jõuab juba sel neljapäeval publiku ette Järvamaal Vargamäe lähistel Kukenoosi küünis Albus.

NUKUs algasid uue hooaja uuslavastuste proovid

NUKU teatri uue hooaja alguses jõuavad lavale kaks eriilmelist, kirjandusklassikal põhinevat, elu- ja mängurõõmsat uuslavastust. Otfried Preussleri „Röövel Hotzenplotz” vanusele alates 7. eluaastast alustas proove Mirko Rajase lavastajakäe all ning William Shakespeare’i „Tõrksa taltsutuse” noortele ja täiskasvanutele toob lavale külalisena Merja Pöyhönen Soomest.

Endla Teatris esietendub komöödia 'Windsori lõbusad naised'

Laupäeval, 4. mail esietendub Endla Teatri Suures saalis William Shakespeare’i maailmakuulus komöödia „Windsori lõbusad naised“, mille lavastaja on Ingomar Vihmar ja kunstnik Jaanus Vahtra. Lavastus viib publiku väiksesse Windsori linnakesse ning räägib loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest.

Estonia teatri lavale jõuab aegumatu armastuslugu 'Romeo ja Julia'

Täna, 29. märtsil, algusega 19:00 esietendub Estonia teatris Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia", mille on lavale seadnud Eesti Rahvusballeti juht Toomas Edur. Lavastuse kostüümid ja dekoratsioonid on loonud Iir Hermeliin. Esietendusel tantsivad nimiosades Alena Shkatula ja Philip Hedges, dirigeerib Kaspar Mänd.

Vaba Lava 2019/2020 ja 2020/2021 hooaegade kuraatoriprogrammi Eesti-sisesele ideekonkursile laekus 21 taotlust

Vaba Lava kuraator 2019/2020 ja 2020/2021 hooaegadel on leedu näitekirjanik Marius Ivaškevičius. Jägmise kahe hooaja kuraatoriprogrammi teemaks on “Murranguaja inimesed”. 

Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses esietendub visuaalteatrilavastus 'Pilveooper ehk Dido probleem'

Homme, 12. veebruaril esietendub Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluv lavastus “Pilveooper ehk Dido probleem”. Tänapäeval seisame silmitsi julma tõega – süütud valged lammaspilved pole enam lihtsalt head pehmed padjad ingli istumise all, nad on tulvil andmeid, nii vajalikke ja hädavajalikke kui lihtsalt jampsi, puhast entroopiat. Seal, kus vanasti elasid jumal ja juhus, on nüüd kraamiladu – seal saab nii šoppingul kui vargil käia, nii väärtinfot kalastada kui müramutta uppuda.

Lavastus räägib inimeseks olemisest olukorras, kus pea kohal on taevas täis informatsiooni. Kogu “personaalpilvedesse” ehk “cloud’idesse” salvestatud infohulk on sama kontrollimatu nagu ilm ise ja iga kell võib sealt kohatul hetkel midagi alla sadada.

“Pilved on läbi aegade inimestele närvidele käinud - küll on teadlased proovinud neid uurida, kunstnikud üles joonistada... aga nad on alati jäänud arusaamatuks abstraktsiooniks, nii pildis kui sõnas. Mind nad rahustavad, sest tänapäeval, kus igas telefonis on rohkem piksleid kui päriselus, on kerge udu väga teretulnud”, - kommenteerib Liina Keevalik.

Lavastuses osalevad kolm pilvetüüpi:
*Looduslikud pilved – need, kes erinevate õhumasside kokkupõrgetest tekivad või need, kes lihtsalt tõmbetuulega ringi sõidavad;
*Andmepilved – need, kelle inimene välja on mõelnud ja mida igal endast lugu pidaval kodanikul personaalselt vähemalt üks kuskil ringi heljub;
*Dramaatilised pilved – need, kes oma ilmumisega alatasa halbu endeid kaasa toovad ning kelle lahkumine konventsionaalses dramaturgias õnnehetke tähendab.

Juhus pole sealt siiani kuhugi kolinud. Sellest pilveooper kõnelebki: nii inimese tehtud kui tuulte poolt kokku aetud pilvedest võib igasuguseid ootamatuid ja hämaraid sekkumisi tulla – kaugeltki mitte ainult vihma. Laval viibivatele üksikutele habrastele inimkujudele vastandub suur ja stiihiline koor, kes kehastab pilvedesse peidetud Big Data’t ja kes sekkub laval toimuvasse pahatihti kohatutel momentidel. 

Nagu ooperile kohane, on mängus ka müüt – “Dido ja Aeneas”. Härjanahal, mille kuninganna Dido peenikeseks ribaks lõikab ja seega Kartaago rajamiseks suurema maatüki välja petab, on kummalisi sarnasusi e-Eesti pilvesaatkondade projektiga. “Dido probleem” on matemaatikas tuntud kui isoperimeetriline mõistatus.

Lavastus katsetab koostöös Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digitaalkultuuri Tippkeskuse MEDIT-iga uute tehnoloogiate poeetilist potentsiaali.

Lavastuse autoriteks on Liina Keevallik ja Christina Batman Prantsusmaalt, heliloojad  Ann Reimann ja Louis Arlette Prantsusmaalt ning lavastaja Mart Kampus. 

Laval onChristina Batman, Liina Vahtrik, Lauri Saatpalu, Siim Tõniste, segakoor Vox Populi ja dirigent Janne Fridolin. 

 
„Pilveooperi“ etendusi mängitakse 12., 13. ja 14. veebruaril ning 11., 12. ja 13. märtsil Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses Telliskivi Loomelinnakus.

Vaba Lava kuraatorid 2017-2019 hooaegadel on Jose Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt.

Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mis on seadnud eesmärgiks pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii Tallinna ja Narva teatrihoonete kui ka erinevate tugiteenuste näol, ning arendada rahvusvahelist koostööd. Vaba Lava on avatud uutele kooslustele, erinevatele koostööprojektidele ja värsketele ideedele.